Hoiukodu on puhkusel

Sonja sai õnnelikult uude koju, seltsiliseks veel ühele orientaalile.

Hoiukodu võtab aga taas mõneks ajaks puhkuse 🙂

Hoiatus! Ilus, aga nõudlik

Üle hulga aja sattus meile hoiukass, 7-kuune orientaali moodi imeilus Sonja. Tõutunnistust tal ei ole, nii et päris orientaaliks teda lugeda ei saa. Siiski näitavad  nii välimus kui iseloom, et vähemalt üks vanematest on tal orientaal olnud. Ma ei hakka rääkima põhjustest, miks keegi võiks seda kassi endale tahta – ta on imeilus ja noor, mänguhimuline, rõõmus ja paimaias.

Küll aga peab uus pere teadma, miks MITTE Sonjat endale tahta. Ma kirjeldan tõesti kõige hullemat varianti, mis võib juhtuda. Selle eesmärk on väga lihtne – kui tulevane pere on kõigeks selleks valmis, siis on väga väike võimalus, et Sonja uuesti hakkab kodu otsima.

1. Häälekus. Orientaal näub. Ta ei tee vaikset mäud, vaid lihast ja luust läbilõikavat kisa. Ei, tal ei ole valus, ta suhtlebki nii. Seda ei saa välja koolitada või veel hullem, välja karistada. Ta näub siis, kui läheb vetsu, kui tuleb söömast, kui pere tuleb koju, kui ta mängib. Ta võib seda teha ka siis, kui Sina magada tahad (enamasti kella nelja paiku hommikul). Kui Sul ei ole võimalust teisele korrusele magama minna, siis peab terve perekond järgmise 15 aasta jooksul olema väga kannatlik ja unega, millest ei ärata ka pasunakoor.
2. Aktiivsus. Need kassid tahavad ronida, joosta ja mängida. Kui tal ei ole teist koera või kassi mängimiseks, tüütab ta kõik inimesed surmani ära ja hakkab siis kodu lammutama. (Õnneks saavad orientaalid väga hästi läbi nii kasside kui koertega.) Tal on vaja maast laeni ronimispuid, riiuleid hüppamiseks ja ruumi jooksmiseks. Õue ei saa teda aga lasta, esiteks on tal õhuke karvastik ja teiseks nii head instinktid, et linnukest nähes võib ta otse auto alla joosta. Igal juhul ei ole see kass mugav diivanikaunistus, vaid tahab palju tegelemist.
3. Iseteadlik iseloom. Orientaal ei ole kass, kes istuks päev otsa Sinu süles ja ootaks, mida perenaine teha soovib. Ta on Kass suure algustähega ja teda peab kasvatama kogenud kassiomanik, muidu suudab ta kogu perele sõna otseses mõttes pähe istuda. Kui talle midagi ei meeldi, pole talle probleem ka perenaise peale susiseda, käpaga ähvardada või näuguda möirata. Kui perenaine sellest ehmub, on kassil 1:0 eduseis ja ta proovib teinekord uuesti, ikka julgemalt. Samas ei tohi teda füüsiliselt karistada, see teeb vastuseisu ainult hullemaks. Iseloomuga kass võib solvudes vabalt keset diivanit loigu teha. Tugevate isiksuste kasvatamise peamine märksõna on leebe järjekindlus, millega algusest peale kassile selgitada, mis on lubatud ja mis mitte.

NB! Kordan veel kord, et minu jutu mõte on tõesti kassivõtja ette valmistada kõige halvemaks. Meie enda orientaal on leebe ja mõnus kaaslane, kes küll näub ja on väga aktiivne, aga muidu on väga eeskujulik kass nii suurte kui lastega.

Sonja otsib kodu, sest tema eakama perenaise võlus ära välimus, kuid paberiteta kassidega hangeldaja jättis mainimata kõik selle tõu eripärad ja ei tundnudki huvi, kas sellist tüüpi kass prouale sobiks. Selle tõttu on Sonja mõnevõrra raske pähkel. Põhimõtteliselt peab ta alles nüüd hakkama head käitumist õppima. Ta ei tunnista keelamist. Ta ei tea, et kassidel lõigatakse küüsi – kui ma seda proovisin, läks ta täitsa paanikasse. Küüsi teritas ta igas kohas, mis talle mugav tundus, kuigi kraapimispost oli olemas.

Me ei saa teda soovitada ka väikeste lastega perre – ma olen Sonja käitumist meie kaheaastase juuresolekul saanud liiga vähe saanud jälgida, et tema käitumises kindel olla. Hetkel käib meie laps tema toas ainult täiskasvanute range järelvalve all, aga uues kodus tekib paratamatult hetki, kus ema on paar meetrit eemal ja laps püüab kogu oma armaastuses kiisut kõvasti-kõvasti kallistada. Seda katset ma enda lapsega veel teha ei julge.

Kui Sa siiski arvad, et soovid Sonjale kodu pakkuda, siis palun kirjuta mulle kiizu12@gmail.com. Kuna tegu on tõesti erilise kassiga, siis tema koju saamisel on mitu tingimust. Esiteks ei aita kirjast – mulle Sonja meeldib, kuhu järgi tulla? Palun kirjeldage, milline on teie varasem kogemus kassidega, kus Sonja elama hakkaks ja mis kõige tähtsam – kuidas te ülaltoodud eripäradega plaanite toime tulla?

Lisaks ei anna me seda kassi tasuta ära – kogemus on näidanud, et kui ilma rahata ilusat kassi pakkuda, ilmub välja hulgim soovijaid, kes tahavadki “ruttu, tasuta ja ilusat”. Lisaks on Sonja steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibitud ja uus omanik ei pea selle pärast enam muretsema. Annetatud rahast saab MTÜ Kassiabi järgmisi abivajajaid steriliseerida ja ravida. Annetused on meie ainus võimalus uusi kasse aidata, vabatahtlikud meil maailma muutmise eest palka ei saa 😉

Kiire kass

Vahel langeb nii palju asju kokku, et tekib kahtlus, kas see kõik ikka oli juhus? Zeru sai uue pere minu heade sõprade juures vähem kui nädal peale teadet, et ta peab kodu vahetama. Esimese hooga arvati, et tema uueks nimeks saab Ed – pidi olema suhteliselt lihtne morses koputada ( . -..).

Selle rõõmsa sõnumiga sai Ruu külmakapi tagant välja tulla ja hoiukodu läheb talvepuhkusele.

 

Zeru on tagasi

Vahel teeb elu keerdkäike. Omanik pidi meie valgest Zerust loobuma vaid paar kuud peale talle kodu pakkumist ja nii on Zeru tagasi hoiukodus. Kuna hoiukiisude suveruum on nüüd juba välistemperatuuril, võtsime poisi püsiloomade juurde tuppa.

Zeru näitas ennast igatpidi heast küljest – nuusutas toa üle, sõi, käis kastis ja tuli diivanile pai norima. Kohalik koer teda eriti ei häiri ja kassid pakuvad talle väga huvi. Esimese paari tunni põhjal võib väita, et tegu on mõnusa kassipoisiga, kes ei lase ennast elumuutusest väga kõigutada.
Diivan? Sobib:

Meie kassid asja muidugi nii sõbralikult ei suhtunud – Kira hoiab viisakat distantsi, aga Ruu ei tule köögist väljagi. Kui Zeru Ruule läheneb, kostab nii veendunud sisinat ja lärmi, et Zeru saab isegi ilma kuulmata aru – tuleb eemale hoida. Huvi on tal muidugi nii suur ja ehk leebuvad meie neiud ajapikku.
Zeru püüab Kirale härrasmehelikult läheneda:

Üks asi on kindel – Zerule valime uut kodu väga hoolikalt. See noor kiisu on oma lühikese elu jooksul liiga palju kolinud. Nüüd ootame ära tema Õige Perekonna.

Lapsed koju!

Viimased paar päeva on olnud rõõmsad. Teisipäeval said koju nii lasteaia ainuke tüdruk Esti kui Lalo, kes alustas argliku kassina, aga koju mineku hetkeks oli juba täielik nurrukiisu. Mõlemad hakkavad elama tubase kassi turvalist elu ja hoiukodu jääb nende uutest kodudest pilte ja uudiseid ootama.

Täna sain aga üllatuse osaliseks, mille peale siiamaani naeratus näkku tuleb – meie ülisõbralik, imeilus ja kurt Zeru sai endale täiesti ideaalse kodu kurdi noormehe juures. Zerut oli ka enne paar korda küsitud, aga siis jõudsin jutuni, et ta pole lihtsalt ilusate silmadega valge kass, vaid tema kodu peab õppima, kuidas suhelda kassiga, kes ei kuule. Selle jutu peale kadusid huvilised alati ära. Küllap nii pidigi minema, sest nüüd jõudis Zeru sellisesse koju, et mul on hing tema pärast täiesti rahul. Zeru sai kõige teadlikuma ja tema vajadustega paremini arvestava peremehe 🙂

Mida rohkem kassidega telegen…

… seda vähem mulle inimesed meeldivad. Täna jõudis meile imeilus maskiga kass, keda perekond hoidis maja külge kinni seotuna, kuna kass oli ühte külla tulnud last küünistanud. Ma parem ei hakka rääkima saagat, et lastega peres peavad kassil olema alati küüned lõigatud ning kassi-lapse tutvustamisel on teatud reeglid.
Ei taha ette kujutada, kui kaua see endine pereliige oleks seal nööri otsas kõlkunud, kui üks Kassiabi endine abiline ei oleks temast teada andnud.

Ühesõnaga, kui kellelegi meeldivad maskiga kiisud, siis selline õnnetu kiisu otsib kodu. Nime sai ta ilu- ja armastusjumalanna Freia järgi, ta ise on täiesti kindel, et on jumalanna. Vanust on Freial umbes neli aastat ja ta on harjunud ka koeraga. Hetkel on kiisu natuke stressis, aga loodame, et ta saab sellest üle.

Veidi positiivsema noodi juurde, siis lasteaeda tulid Eduri ja Ederi õde-vend, valge poiss Zeru (baski k “lumi”) ja tüdruk Esti (baski k “armas”). Lumivalge ja helesiniste silmadega Zeru on kahjuks  kurt, nii otsime talle rahulikumat kodu, kus lapsed teda krabamisega ei ehmataks.

Meie ainuke tüdruk Esti on jälle teise venna, Ederi moodi valge-triibulisekirju. Väga ilusate oranžide silmadega, tõeline nurruloom, kes on alati uksel esimesena vastas ja mängudes vendadest väledam.

Juba sügisesed viirused platsis?

Paar päeva tagasi tulid meile kaks ilusat umbes kahe ja poole kuu vanust kassipoissi. Lumivalge poiss sai nimeks Edur, mis baski keeles tähendab lund, kirju Eder tähendab aga kena või ilusat meesterahvast. Kuna nad on siiani puuris elanud, siis on nende pildistamine omajagu keeruline. Minu arvates on nad viimased 48 tundi ainult mänginud ja sabad seljas jooksnud. Kahjuks tulid nendega lasteaeda kaasa ka viirused, mõlemad nohutavad-aevastavad ja lisaks on Eduril silmapõletik. Täna hommikul aevastas juba ka Lalo, nii et tänasest on ka tema rohu saajate nimekirjas.

Püüdsin uusi poisse tabada hetkel, kui nad olid just ärganud.
Edur oli pildistamise järjekorras esimene ja temast sain veel täitsa paigal oleva pildi.

Eder jäi järgmiseks ja temast sain kõigepealt sellise pildi:

… ja siis sellise:

… ja lõpuks ühe, kus on natukenegi kassi nägu peal 🙂

Hetkel on toa kõige suurema nurruga loom hoopis Lalo. Tema avastas äsja, kui mõnus on pai saada ja nüüd ta ainult nurruks, nurruks… Kui kedagi silitamas ei ole, siis ootab ta rahulikult enda lemmikriiulil.

Kui Sa soovid ja saad lasteaeda aidata kasside ravimisel, siis selle eest oleksime tänulikud nii meie, kassipojad kui Kassiabi:
Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank
Märksõna “Lasteaed”

Uus lasteaia rühm

Eelmise nädalaga said meilt kõik põnnid kodudesse, ainult Potsul algas varajane jooksuaeg. Tema käis hoopis operatsioonil ja taastub hetkel eraldi hoiukodus.

Niisiis tulid meile eile Seemne tänavalt leitud kassipojad, Lalo ja Dado. Nende vend Teddy on veel eelmises hoiukodus, et paremini inimesega harjuda.
Nii Lalo kui Dado on hetkel veel hirmunud, aga see on ka arusaadav. Lalo oli tänaseks nii julge, et sügamise peale juba nurrus, Dadol on see veel lähipäevil ees. Hetkel on kõrge riiul veel kõige turvalisem koht, kust uusi olusid piidelda (Dadol ei ole tegelikult silmad kõõrdis, nagu pildilt võiks arvata).

Lalo on musta ninaga, Dado roosa ninaga 😉

Kuidas teha hea ja odav kassipuu?

Kunagi ammu kirjutasin ma ühe jutu sellest, et tubane kass võib väikeses korteris olla hästi treenitud, aktiivne ja õnnelik.

Meie kohalikud kassid on samuti ainult tubased ja nende vana ronimispost oli juba väga karvane. Nii osustasime sõbrannaga, et teeme kassidele uued ronimispostid. Poodides maksavad mitmemeetrised puud vähemalt 50 eurot ja sageli avastavad nõutud kassiomanikud, et kassid ei ole nööri ja kunstkarusnahaga puust eriti vaimustuses. Minu kahemeetrise kassipuu eelarve tuli umbes 7 eurot (arvestusega, et tööriistu ei pea ostma minema) ja siiani ei ole ma ühtegi kassi näinud, kellele ei meeldiks porivaipa pidi mänguhoos üles kraapida.

Vaja läheb:
Papist vaibarull – need, mille peale vaibad keritakse. Saab vaibapoodidest.
Porivaip – see tavaline. Mida karedam, seda parem.
Liim või silikoonhermeetik;
Vaibanuga või plekikäärid,
Mõõdulint;
Klammerdaja ja klambrid (klambri pikkus võiks olla vähemalt 10mm).

1. Lõika papist rull õigesse mõõtu. Lasnamäe Vaibaparadiisis olid nii toredad härrad tööl, et lõikasid torud meile juba parajasse pikkusesse.

2. Lõika vaip õigesse mõõtu. Vaipa lõigates arvesta, et vaiba pikkus on toru pikkus + 5cm, laius on toru umbermõõt + 5 cm. Meie ostsime vaiba juba õige laiusega. Pikkus peab veidi üle olema, siis saab hiljem vaiba tagasi toru sisse keerata.

3. Möksi vaiba peale mõõdukas kogus liimi. Meil liimi ei olnud, läks peene nimega silikoonhermeetik, mille mees kangelaslikult leidis ja mille õigest otstarbest mul ei ole aimugi.

4. Suru vaip tugevalt ümber posti. Otsi üles klambrid, mille Su kass ära varastas ja klammerda vaip umbes kümnesentimeetriste vahedega kinni, et seda enam-vähem rulli küljes hoida.

4. Mine klambripüssiga hulluks ja klammerda kogu serv suhteliselt tihedalt üle. Siin pildi peal on klambripüss valetpidi, klambrid peaksid jääma suunaga ülevalt alla, siis ei jää kasside küüned metalli taha kinni.

5. Keera vaiba ots posti ülemise serva sisse tagasi. Klammerda sisemisest servast veel kord üle, et kärmed käpad ei saaks vaipa posti seest välja õngitseda. Kui Su kassil on kiiduväärt omadus pead kitsastesse kohtadesse toppida, võid toru ülemisse otsa midagi veel ette panna.

6. Enne üles panekut lase postil 24h kassivabalt seista, et liim kuivaks. Ootamise ajal leiab kass loomulikult uued ronimiseks sobilikud kohad.

7. Selleks, et post põrandal libisema ei hakkaks, võid põrandasse keerata kolm kolmnurkselt paigutatud uksestopperit, kuhu otsa rull otsapidi seisma jääb. Stopperid jäävad rulli sisse peitu, nii et väljast ei jää midagi näha (Tegelikult jäi prügi näha. Korralikes kodudes koristataks see muidugi enne pildi tegemist ära).

8. Kui kassil on juba kuskil kõrgel enda lemmikkoht, siis pane post tavaliste nurgikutega seina külge, vaiba liitekoht seina poole. Meie kasutasime juba olemasolevat kassiriiulit, mis on tegelikult seina külge keeratud puidutükk, kuhu omakorda kinnitub post.

9. Anna kratsipuu kasutusse.

Maja nurruküttele

Tänasest on meie lasteaed ametlikult ületäitunud, nimelt tulid meile ka õekesed Notsu ja Potsu. Nii, et nüüd elab meie kassitoas kuus kassi, koos enda omadega on meil siis kaheksa kassi ja koer, imikust rääkimata 🙂 Kui me suudaksime kuidagi nurrust elektrit toota ja sellega maja kütta, võiksime julgelt külmale talvele vastu minna.

Kõige nurrum on meil muidugi Dannu, kes on täielik hurmur ja kõigi inimeste ning kasside lemmik. Dannu ei ole kunagi üksi, küll kutsub ta Fiksut mängima või magab Domingo kaisus. Dannule tahaksime väga leida kodu, kus oleks teine kass või koer seltsiks.

Alguses tagasihoidlik Toby on samuti väga nurrulembene. Teda olen ma siiani käinud vähemalt kolm-neli korda päevas silitamas, siis ta nurrub ja sööb. Õnneks on ka ilma silitamisabita sööma hakanud, mis on temast väga tubli, sest juba nädala lõpus ootab teda ees uus kodu.

Meie ainus pikakarvaline kass on rahulikuma iseloomuga ja sobib pere ainsaks kassiks. Domingo ei tule kunagi ise ennast peale suruma, aga hindab sügamist ja silitusi kõrgelt. Nurrub mõnusalt ja ootab kannatlikult, kuni silitamise järjekord temani jõuab.

Pühapäeval asus nurruma ka must Fiksu. Päris ise ta veel inimest tervitama ei tule, aga kui tema juurde minna, siis nurrub kõva ja selge häälega. Silitada on teda mõnus, sest Fiksu kasukas on hästi siidine. Tundub, et temast tuleb vähese aluskarvaga kass, nii et Eesti oludes sobib ta ainult tubaseks kiisuks (eelmises postituses on rohkem fotosid).

Uustulnukad Notsu ja Potsu on kohavahetusest väga häiritud ja neist ma pilti ei hakanud tegema. Vaene väike Notsu oli lausa nii stressis, et püüdis põgeneda mööda seinu, aknavõret ja lagesid.  Hetkel on veel vara öelda, kas Notsu on valmis lasteada jääma või vajab ta rahulikumat hoiukodu, kus saab inimesega omas tempos tutvuda. Teised tegelased olid toas valitsevast paanikast veidi häiritud ja otsustasid igaks juhuks riiuli peale ronida.