Lendkass

Mira paraneb mossitades, kuna arstid keelasid hüppamise ära ja vaene kassike peab aega veetma esikus või inimese süles. Esimene neist on tõeliselt tüütu, sest Panda ärgitab kogu aeg mängima ja seda ju ei viitsi. Süles istumine on iseenesest mõnus, aga seal hakkab paari tunni pärast igav ja siis tahaks akna peale, aga sinna ei lubata iseseisvalt minna. Loeme koos Miraga päevi, millal ta jälle toas vabalt liikuda saab (neli ja pool päeva veel).

Samal ajal naudib Panda mööda tuba ringi liikumist sellistel kiirustel, et mul tekkis juba plaan talle hankida pisike kiiver, kust kõrvad elegantselt välja paistaksid. Kassipreili Pandora ambitsioonid on sageli suuremad, kui võimed – nii hüppab ta peaga vastu ust, kukub trepist mööda või libiseb kurvi võttes vastu seina. Viimane liigutus meenutab väga mootorrattureid, kellel kiiruskatsetel ratas alt ära läheb ja kes siis tagumiku peal turvapiirde poole liuglevad. Igal juhul, nalja saab palju ja lendamist õpib Panda väga edukalt:

Rubriigid: Mira, Panda. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s