Neiu Sveta on täpselt nii kiire kohaneja, kui alguses paistis. Teisel ööl tegi magamistoa ukse taga ainult paar piuksu, eile õhtul magas juba diivani peal ja ei liigutanud vurrugi, kui inimesed lahkusid.
Hetkel on käpad ja kõht Sveta õrnad kohad, mille puutumine talle väga ei meeldi. Edasine plaan on tal iga päev hakata käppi katsuma, et küünte lõikamine libedamalt läheks. Kõhualuse jätan hetkel rahule, ta alles ju lõpetas imetamise, rääkimata steriliseerimise operatsioonist.
Naljakas pisifakt on see, et ta kardab natuke soojuspumpa – alguses oli ta toit nurgas selle all, aga enamus aega läks söömise asemel umbuskliku näoga vuhiseva õhu vaatamiseks. Tõstsin toidu veidi eemale ja nüüd krõbistab palju rahulikumalt.
P.S. Eelmises postituses mainitud hiirt ei jätkunudki kauaks, täna korjasin diivani alt välja ja installeerisin uuesti nööri otsa 🙂
