Ma olen seda juba maininud, aga ütlen uuesti – väikesed nahast hiired on inimkonna õnnistus. Tavaline repertuaar – hiire hambus vedamine, hiire taga ajamine, hiire käpaga diivani alla ajamine ja läbimärjaks nätsutamine – tundus Svetale aga liiga igav.
Esiteks leidis ta huvitava nipi, kuidas takistada hiirt põgenemast, kui mängimisest ära väsis – viskas läbinätsutatud loomale kõhuli peale ja tegi väikese uinaku. Välja puhanuna sai mängu jätkata ja hiir oli kohe omast käest võtta 🙂
Ja kõige ägedam – see kass teeb kukerpalle! Ma arvasin, et see juhtus kogemata, aga kui Sveta neljandat korda sama trikiga esines, siis tegin järelduse, et oleme saanud tsirkuse-hoiukassi 🙂 Liigutus näeb välja nii – võtad hiire esikäppade vahele, hammustad hiirt, lükkad tagajalgadega hoogu ja Voila!, oledki selili hiire all. Esimene kord hoiukodu ajaloos tahaks videokaamerat käepärast hoida, ehk kunagi õnnestub…
Märkamatu lähenemine hiirele:
