Viimasel ajal on märgata pisikest progressi – Isis tuleb juba hommikuti ise end jalgade vastu hõõruma ja iga kord ei põgene ära ka, kui inimesed liiguvad. Öösiti veel natuke nutab, aga eks see kaob ajaga ära. Hakkan talle ka Calm toitu andma, ehk rahustab*.
Mängimine on igal juhul tal juba hästi käpas – hiirtega müdistab ta köögilaua all igal õhtul ja on kuulda, et ka öösiti. Samas, fotokat ta veel natuke kardab, nii et häid pilte on temast raske saada. Kaugelt jäävad jälle pimedamad. Aga, hiilimise stiilinäite sain kätte:
* P.S. Miks inimestele küll spetsiaalset stressivastast toitu ei müüda?
