Sülekass

Nädalaga on Roosi jõudnud veel mitu meetrit edasi – allkorrusel teisele diivanile ja ülakorrusel vaiba keskele. Seda loomulikult tingimusel, et inimesed istuvad või kükitavad ja on päris tasa. Kui kiisueinet näidata, siis on ta nõus lausa külmakapini tulema, aga äkiliste liigutuste peale kaob neiu ikka veel trepile.

Vaatamata väikesele kartusele tuleb Roosi inimlembus iga hetkega järjest rohkem välja – ta on valmis lamama selili süles või ronima lausa kaenla alla ja põue, et ainult lähemal olla. Nii on ta lisaks põuele paratamatult ja pisitasa ka südamesse roninud.

Nii palju oleme vahepeal selgeks saanud, et Roosile sobiks kodu, kus ta saab olla ainuke kass. Ma arvan, et ta oleks väga õnnelik, kui ta kogu inimeste tähelepanu endale saaks.

Rubriigid: Roosi. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s