Kiisueine teeb imesid

Eile otsutasin, et Roosi on piisavalt harjumiseks aega saanud, võiks teda nüüd natuke treenida. Ostsin paki kiisueinet ja hakkasin katsetama.

Esimene samm – külmakapi uks häälekalt lahti, kutsusin. Eimidagi. Kallasin kiisueinest jupikese välja ja ootasin, kas lõhn jõuab trepini? Kui ka jõudis, siis Roosi ennast liigutada ei viitsinud. Viisin kausi trepi juurde, andsin nuusutada ja tulin tagasi. Ei läinud minutitki, kui väike pontšik vudis kohale, pistis peibutise kinni ja nägi rahulolev välja.

Teine samm, 20 minutit hiljem  – külmakapi uks häälekalt lahti, kutsusin. Eimidagi. (Edasi loe eelmist lõiku.)

Kolmas samm, veel hiljem  – tegin külmakapi ukse lahti, kuulsin trepilt krabinat ja Roosi oli klõpsti kohal. Piidles veidi umbusklikult, aga sõi kogu pudi mõnuga ära.

Viimane jupp kiisueinet, kinnituseks – hakkasin trepi poolt liikuma ja Roosi oli juba keset köögipõrandat, ootav nägu peas. Ei saanud kassikesele pettumust valmistada, andsin konservi lõpu ära.

Ehk siis, Roosi treenimiseks inimesel järel käima läks täpselt pakk kiisueinet. Järgmise pakiga saab ta ilmselt sitsima õpetada 🙂

…12h hiljem…

Hommikul jooksis Roosi rõõmsalt minu ees trepist alla ja seisis juba nii teadliku näoga kausi ees, et hakkasin kahtlema, kas tema hoopis mind polnud treeninud?

Rubriigid: Roosi. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Kiisueine teeb imesid

  1. jflash ütles:

    Ja juba oledki käpa all 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s