Sülekiisu

Muhviine on alati olnud nurrukass, aga mitte sülekass. Ei teagi, kas on kaalu pärast raske süles olla või ei olnud lihtsalt nende kahejalgsete suhtes nii sooje tundeid tekkinud. Ükspäev üllatas neiu sellega, et otsustas mulle raamatu lugemise ajal sülle ronida ja jäi sinna mõnusalt magama. Paar korda on ta ka diivanile hüppamist proovinud, aga ilmselt oli maha hüppamine veel raske, nii et reis diivanile ei ole igapäevane. Täna varahommikul üllatas mind aga pehme padjalaadne tegelane, kes oli inimese sügavat und ära kasutades ennast kaissu poetanud ja magas voodis õiglase und.

Ma ei julge pakkudagi, mis neiu järgmisena ette võtab – ilmselt hakkab kaelamassaaži tegema või õpib süütu näoga laulmise ära.

Rubriigid: Muhviine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Sülekiisu

  1. kassilausuja ütles:

    Muhvi on nii ilusaks kassiks muutunud,et lust vaadata. Täielik imago muutus. Leiduks nüüd veel vahva kodu, kes seda rasket tööd jätkaks. Palju jõudu ning ilusaid hetki Hoiukodus Muhvi seltsis.

  2. Krista ütles:

    No näed – jälle üks üllatus! Järelikult on suure kannatusega võimalik paljudest (kui mitte kõigist) kassidest sülekiisud saada. kõike vahvat!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s