Õnneliku lõpuga lugu

Vahepeale räägin ühe rõõmsa loo ka. Osad ehk mäletavad väikest Mau, kelle elu mul ei õnnestunud päästa, aga vähesed teavad, kui pikalt ma tema surma üle elasin ja mõtlesin sellele, mida oleks tulnud teha… Õnneks viidi tema pojad amme juurde enne, kui Mau katkupisiku sai.

Poegadest kõige nääpsum oli Ufo, tulnuka pea ja olematu kehaga titt, kes oli kahenädalaselt alla sünnikaalu. Alguses ei lisatud tema pilti isegi kassiabi kodu otsivate kassipoegade albumisse. Seda ei ole kassiabi praktikas lihtsalt juhtunud, et nii tugevas alatoitumuses kassipoeg jääb ellu. Ime läbi hakkas väike Ufo aga juurde võtma.

Vaktsineerimata kassipojale on paljude kassidega hoiukodu liiga nakkusohtlik. Nii läks Ufo vaktsineerimist ootama mu hea sõbra juurde, kellel pole ühtegi looma olnud ja võimalus nakkuseks kõige väiksem. Algas närvesööv ootamine. Katkuga kokku puutunud kassilast ei saa väga vara vaktsineerida, kuna on oht, et vaktsiin hakkab kehas elama ja kass nakatub. Samas on vaktsineerimata kassi puhul alati risk, et viirus tuuakse jalgadega sisse. Käisime ettevaatlikult kassititte vaatamas, end iga kord desinfitseerimislahusega üle piserdades ja päevi lugedes. Ufo seadis ennast nii hästi sisse, et varsti sai hoiukodust päriskodu ja uueks nimeks Bahgira (koduselt Kira), väikese pantri iseloomu järgi. Huvitaval kombel on Kira aja möödudes muutunud järjest rohkem oma ema sarnaseks – kehaehitus on õrn ja graatsiline, kasukas täpselt samasugune tume, heleda aluskarvaga, kuigi sündides oli ta üleni päris hele.

Nädal tagasi käis Kira vaktsineerimas, mis põhjustas hunniku unetuid öid nii minul kui tema uuel perel. Põhjus, miks ma alles nüüd temast kirjutada julgen, on selge – täna sai Kira karantiiniaeg mööda ja neiu on terve kui purikas! 🙂  Väikesest äbarikust on saanud pea kaks kilo kaaluv tragi pantrihakatis. Uus omanik on tema söötmist nii tõsiselt võtnud, et Kira karv lausa läigib ja kõhu alla hakkab tekkima pisikene rasvavolt.

Hetkel on mul paari nädala tagused stiilinäited, neiu on tegelikult veel kasvanud. Tema fotole saamine on parasjagu keeruline, aga proovin varsti jälle.
Tiiger ja panter:

Karp on alistatud:

Lindikava:

Selge, et mul on Kiraga täitsa omamoodi emotsionaalne suhe. Nii, et kassidele kodu otsimise vahepeale saab hoiukodu blogis temast ka tulevikus kuulda.

Rubriigid: Baghira (Kira). Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Õnneliku lõpuga lugu

  1. gretapr ütles:

    Nii südamlik lugu, hea meel Ufokese üle. Elasin tookord ka ise nii Mau kui ta laste käekäigule väga kaasa ja rõõmustav on tõdeda, et vähemalt järeltuleva põlvega läks kõik õnnelikult 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s