Näpud küljes!

Selgus, et minu mure enda ihuliikmete pärast oli enneaegne, sest leidsin nipi, kuidas ilma suuremate kaotusteta Rubile rohtu kõrva panna. Võtmesõna on ootamatus – lähened kassile selja tagant, rohupudel käes. Võtad ühe käega natist kinni ja enne kui ta jõuab rabelema hakata, on teise käega rohi kõrva pandud. Tuleb tunnistada, et esimene kõrv läheb alati libedamalt kui teine, aga vähemalt pole enam näppudel hambajälgi. Õnneks kõrvad enam ei puneta ka, nii et paari päeva pärast saame selle ebameeldiva rutiini ehk unustada.

Tegelikult elab Rubia kodukiisu rolli järjest rohkem sisse – käib nurrumas ja hommikuti ootab köögis, et ennast vastu jalgu hõõruda. Süle ja pehmed kohad leiab ta vaevata üles ning mõnevõrra on Rubi leppinud isegi koeraga. Kassitädi õhtu näeb vahel välja näiteks selline:

Kõige rohkem meeldib Rubile magada aga Lola vanas pesas, mis on kutsikale ammu väikeseks jäänud. See on mõnusalt laia äärega ja pehme, lisaks kõrgemal, nii et kogu tuba on näha. Täpselt õige lebotamise koht.

Rubriigid: Rubia. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Näpud küljes!

  1. kassilausuja ütles:

    Inimese vallutamise pilt on lõppvahva 🙂
    Süli jääb väikeseks.

  2. Katja ütles:

    Jah, koer enam ei mahu, kuigi ühe väikese kassi saaks veel õlale võtta 🙂
    Aga näppude osas oli rõõm ennatlik, eile sain eelviimase tabletiga ikka ühe augu juurde, kuigi enda lohakusest – läksin suus olevat tabletti kohendama 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s