Restorani asukoht on oluline!

Raina-Ramilda on korterieluga harjumas ja poolel teel keeramaks ümber käpa kõik inimolevused. Nende trump on kassipojalik ennastunustav nurrumine, mida nad armulikult inimestega jagavad. Viimastele on neil küll paar märkust…

Esiteks suutsid mõistmatud inimesed restorani valesse kohta paigutada. Tegelikult olin esimesed paar päeva täitsa mures, et miks kiisud ei söö? Otsustasin neile pesas olles paar krõbinat sisse meelitada. Seda ablastamist, mis siis lahti läks! Ilmselt oli akna all lihtsalt jube süüa ja stressis neiud otsustasidki dieedile minna. Nüüd on restoran kolitud turvalisse kohta diivani taga ja kausid läigivad.

Teiseks, see korter on nii pisike, küll õues oli ruumi mütata! Siin peabdiivanikatteid kahekorra keerama, pesaga tuba pidi ringi sõitma ja koera mänguasju kasutama, et ennast lõbustada. Ühesõnaga, lapselikku rõõmu jätkub igale poole ja toalilled läksid esimese hoiatuse peale turvalisemasse kohta.

Kolmandaks käivad inimesed korra päevas nurrutamas. Alguses oli pahameel selle üle, et miks need inimesed üldse segamas käivad? Nüüdseks on mure jälle selles, et liiga vähe sügatakse.

Olenevalt tujust tuleb üks või teine täitsa ise inimese juurde – tema saabsiis ka esimese sügamistuuri. Inimene on ikka veel natuke jube, aga sügamine on nii mõnus, et selle nimel võib ju riskida ja sülle ronida. Mõeldes, et nad ainult mõni nädal tagasi elasid veel kuskil vundamendi sees, on nende progress tõsiselt kiire. Pakun, et paari nädalaga on nad sellised preilnad, et teevad väikese veeloigu peale vuih! ja nõuavad süles tassimist.

Rubriigid: Raina, Ramilda. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Restorani asukoht on oluline!

  1. Lis ütles:

    Raina ja Ramilda “normaalsed tänavakassid” küll ei ole:) Eks kõigist saab harjutamisega asja aga nendel polnud nagu üldse mingit eelarvamust inimese suhtes. Kui nad otse tänavalt esimesse hoiukodusse sai viidud, tegi Raina oma ootamatu käitumisega kogenud kassiabilised täitsa lolliks. Sai neid kõiki kogemusi ja ettevaatusabinõusid järgides transakastist teki sisse mässitud ja siis põhjalikult üle vaadatud ja turjarohutatud, ettevaatlikult ja iga liigutus kontrolli all. Ei lasknud me ennast häirida ka sellest, et teki seest tegelikult mingit vastupanu ei tulnud. Kui pärast sellist ülevaatust sai Raina ettevaatlikult teki seest suurde näitusepuuri sokutatud, vaatas ta täitsa nõutu näoga ja viskas külili kõht püsti, et kas siin majas kõhu alt ei sügatagi? Sai siis sügatud ja kohe oli ka tagumine käpp püsti ja vägev nurr lahti. Ramildaga sama lugu. Vot siis kartlikke tänavakasse. Ja veel sellest ei saa ma aru kuidas nii koledast ja sopasest kohast said nad säravvalgete käpaotstega ja nagu regulaarselt kammituna tulla. Kasukad on mõlemal omamoodi vägevad – ühel pikk ja teisel eriti paks karv.

  2. Katja ütles:

    Ütleme nii, et kõrvade (aparaadiga) vaatamise ja kõrvarohu panemise ajal oli esimest korda tunda, et Raina võib vajadusel ka enda eest seista. Samas, kõik abilised terved ja rohi pandud 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s