Eile viisime Kaisa lumise Eestimaa keskele uude koju.
Kaisa on siiralt kõige terasema pilguga kass, keda ma iial näinud olen. See pilk on kaalutlevalt uuriv, heatahtlik, uudishimulik. Osad kassid ei vaata inimesele otsa, aga Kaisa vaatab alati silmadesse. Samamoodi uurib ta kogu maailma – iga asi vaadatakse põhjalikult üle ja ilmselt kaalub ta ka enda peas selle plusse ja miinuseid. Kindel, et see kass läheb kunagi veel astrofüüsikas doktorikraadi tegema.
Lisaks uurivale loomule on Kaisa väga heatahtlik ja positiivsetele kogemustele avatud. Ta nurrub ka siis, kui talle kõrvarohtu panna või süsti teha. Heas mõttes nurruterrorist 🙂