Jetta nurru-üllatus

Kõik algas sellest, et mina läksin kaheks päevaks kodust ära 🙂 Naastes teatas hoiukodu meespool, et oli Jettat nurrumas kuulnud. Küll vaikselt, aga tegu oli olnud täiesti äratuntava nurruga ja mis veel toredam – tema oli samal ajal Jetta külge silitanud! Minu teada pole see kass kunagi inimese kuuldes või veel vähem silitamise peale nurrunud.

Täna püüdsin siis seda trikki järgi teha. Lähenesin Jetta korvile, ta tõmbas kõrvad taha ja võpatas käe puudutuse peale, nagu ikka. Jätkasin sellest hoolimata külje silitamist, kuni rohkem võpatusi ei järgnenud…ja siis ma kuulsin! Jetta nurrus tõesti – arglikult, aga nurrus. Pikapeale hakkasid ka kõrvad ettepoole liikuma, otsustasin silitamise ala vaikselt laiendada. Selja silitamine tõi esimese hooga kaasa uue võpatuse, aga nurr järgi ei jäänud. Pisitasa hakkasid käpad nurrumise taktis sõtkuma ja Jetta hakkas ise kratsimiseks kukalt välja pakkuma. Nii me seal istusime oma pool tundi, minul heldimusest pisarad silmas ja Jetta muudkui nurrumas.

Loomulikult ei tähenda esimene nurr, et kõik Jetta hirmud on päevapealt läinud ja ta järgmine kord meile kohe vastu tormab. Eks ta esimese hooga susiseb ikka, kardab ja harjub silitamisega vähehaaval. Jettal on ees veel palju nurru-sessioone, kuni ta inimesega suheldes täitsa enesekindlaks saab. Vaadates, kui kaugele on ta kahe kuuga jõudnud, tõotavad järgmised kaks kuud igal juhul palju nurru ja rõõmu.

Rubriigid: Jetta. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s