Viimased paar päeva on olnud rõõmsad. Teisipäeval said koju nii lasteaia ainuke tüdruk Esti kui Lalo, kes alustas argliku kassina, aga koju mineku hetkeks oli juba täielik nurrukiisu. Mõlemad hakkavad elama tubase kassi turvalist elu ja hoiukodu jääb nende uutest kodudest pilte ja uudiseid ootama.
Täna sain aga üllatuse osaliseks, mille peale siiamaani naeratus näkku tuleb – meie ülisõbralik, imeilus ja kurt Zeru sai endale täiesti ideaalse kodu kurdi noormehe juures. Zerut oli ka enne paar korda küsitud, aga siis jõudsin jutuni, et ta pole lihtsalt ilusate silmadega valge kass, vaid tema kodu peab õppima, kuidas suhelda kassiga, kes ei kuule. Selle jutu peale kadusid huvilised alati ära. Küllap nii pidigi minema, sest nüüd jõudis Zeru sellisesse koju, et mul on hing tema pärast täiesti rahul. Zeru sai kõige teadlikuma ja tema vajadustega paremini arvestava peremehe 🙂
Mis juhtus, miks Zeru uuesti kodu otsib?:(
Omanik pidi temast kahjuks loobuma. Isiklikud teemad, mis ei ole üldse Zeruga seotud. Teen temast varsti uued pildid ja uue loo, siis saab seda jagada ka.