Fiksu poliitiliselt ebakorrektne fotosessioon

Esmaspäeval tuli meie lasteaeda imeilus pikkade jalgade ja kitsama kehakujuga Fiksu. Mustjaspruun Fiksu leiti Paldiskist ja ta meenutab tohutult meie enda kassi Baghirat lapsena. Hetkel ei oska veel öelda, kas ta muutub kasvades mustaks nagu Baghira või jääb tumepruuniks šokolaadikarva kassiks.

Püüdsime temast täna pilti teha ja kuna tegu on tumeda kassiga, siis ütlesin Tarmole, et ta enda roosa särgi selga paneks. Kui ma pärast fotosid vaatasin, siis seda pilti ei tahtnud ma esimese hooga üles panna. Tarmo arvas samas, et selles pildis on omamoodi irooniline tõde:

Õnneks, teistelt piltidelt paistab rohkem Fiksut ja vähem suhtumist:

Lisaks on meil tore uudis, väike Toby on broneeritud ja läheb järgmisel nädalal uude koju 🙂

Lasteaiakohtade nappus

Sügis läheneb ja Kassiabi täitub taas uups-kassiperedega. Ma jätkuvalt imestan, kuidas inimesed täiesti veendunud häälega lasevad kassidel paljuneda, rääkides “looduslikust valikust”. Kassid ei ole looduses metsikult elanud juba mitusada aastat, kodustatud kassi paljunemise eest vastutab ikka inimene, mitte enam loodus. Paraku unustatakse see mugavalt ära ja sellega seoses on meie kassilasteaeda tekkinud järjekorrad.

Pühapäeval tuli meile imeilus pikakarvaline poisslaps, kes sai nimeks Domingo 🙂 Ta on küll tänaval kasvanud, aga tõeline nurruloom, kes ei ole susisenud ei teiste kasside ega inimese peale. Eile oli ta küll veidi etteheitva näoga, aga see on mõistetav, ta ei ole ju kunagi toas elanud ja kõik on uus.
Täna jõuavad meie juurde Paldiskist leitud Ott ja Fiksu, kes on juba hoiukodus elanud ja samuti inimeste-kassidega harjunud:

Loomulikult ei tasu unustada Dannut ja Toby, kes on meil juba staažikad olijad ehk siis juba peaaegu nädala kohal olnud 🙂

Üle viie kassi meile tõesti ei mahu, nii on lasteaiajärjekorras suuresilmsed kassilapsed Potsu ja Notsu. Kuigi nad ei ole veel meie hoiukodusse jõudnud, siis on ka nemad koduotsingul ja nende kohta saab küsida minu käest (kontakt lehe paremal äärel), numbrilt 55571625 või aadressilt kodu@kassiabi.ee

Need silmad, need silmad…

Täna avastasin, et meile on tulnud huvitav kassipaar – mõlemal poisil on igal hommikul perfektne silmameik tehtud 🙂 Tobyl on ümber silma ilusad valged prillid ning silma servas tume “silmalainer”. Dannul on samuti tumedad silma servad, aga täiesti üllatav on tema silmavärv. Ma ei olegi näinud kassi, kellel oleks kirju silm, seest roheline ja servast kollane.

Üritasin Dannu ilusaid silmi pildile saada, tulemuseks on tõdemus, et oleks vaja makroobjektiivi, kuid mitte ühtegi pilti, kus oleks näha Dannu silmavärv. Sain ainult ühe üle valgustatud pildi …

… ja ühe veidi uduse portree 🙂

Poiste edusammudest saab järgmisel nädalal ehk pikemalt kirjutada, Dannu on julge, aga väike Toby ei ole kunagi toas lahtiselt elanud ja peidab ennast ikka kapi alla. Õnneks saame ta silitamise ja mänguga sealt kenasti välja, aga enesekindluse kallal tuleb veel veidi tööd teha.

Kirju elu

Viimase nädala jooksul on uude koju läinud nii Murzilka kui Kõu ja nüüd on Musta Kiisu Lasteaias ainult üks must kiisu, Taarka. Tema on hakanud meil hoopis rohkem mängima ja sööma, nurrub palju ning ootab kodu, kes tahaks palju süles istuvat kiisut. Taarka vajab veel poputamist, sest Lasnamäe ehitusprahis elamise ajal oli tal väga palju usse ja nüüd peavad nii tema seedimine kui karvastik veel mõnda aega kosuma.
Julge Taarka: kes meile siia toodi?

Mustade kiisude asemele tulid meile täna kaks imeilusat kirjut poissi, Dannu ja Toby.

Ka väike Toby on Lasnamäe tänavalaps ja paraku on ta sama luukõhn kui Taarka Kassiabisse jõudes, puusaotsad ilusa kasuka seest turritamas. Tema hakkab samuti saama vitamiinipastat, et võimalikult kiiresti kompenseerida titeeas saamata jäänud toitained. Hetkel on tema ka kõige õnnetum, väriseb ja näub õnnetult. Hea, et ta veel nooruke on, neil läheb sisse elamine kiirelt.

Esimese tunni põhjal võib öelda, et Dannu on samasugune hurmur, nagu kunagi meid ümber käpa keeranud sarnase kasukaga Jazz ja Täpi. Midagi lihtsalt on nendes valge-täpilistes poistes, mis teeb nad nii stressivabaks ja rõõmsaks. Peale lühikest peidusolekut tuli Dannu välja, nurrus veidi mu süles, mängis hiirekesega ja tegi tutvust teiste kassidega. Taarka urisemisest ei tee ta väljagi ja uurib rahumeeli tuba.

Poisid ja tüdrukud

Kõik, kes mind tunnevad, teavad minu sügavat umbusku stereotüüpidesse. Sel korral juhtusid mulle aga kassilapsed, kes on iseloomult täpselt “tüüpilised tüdrukud ja poisid”.

Kassipoiss Murzilka on kõige ehedam kelm, keda ma olen näinud. Nurrumaias ja sõbralik, samas tohutult aktiivne ja mänguhimuline. Tema eest ei varja midagi ja kõik uued asjad tuleb käpa või hambaga järele proovida. Murzilka on see, kes teisi mängima kutsub, käpaga kausist vee välja tõstab, matkatooli seljatoel kõigub ja remontimata kassitoas juba lahti olevat tapeeti aitab maha võtta. Samas on just Murzilka nurru kosta ka kõrvaltuppa ja ta leiab enda tihedas päevakavas alati aega, et tulla ja veidi inimest nunnutada:

…hetk hiljem on tal muidugi tiigri nägu peas ja mõtted taas mängu juures:

Tüdrukud on Murzilkast oluliselt rahulikumad, aga ärge saage valesti aru – ka nemad on tavalised kassilapsed, kes müravad, teevad pahandust ja tahavad palju tähelepanu. Neiud veedavad lihtsalt rohkem aega süles nurrudes ja pesas mõnuledes.
Taarka on kolmest kõige rahulikum ja tahaks suure osa ajast kaisus veeta.

Kõuel jätkub aega kõigi jaoks, vahel avastab ta koos Murzilkaga kapipealseid, siis jälle peseb õde Taarkat või ootab inimeselt sügamist.

Kolm musta kiisut reas

Reseeda jõudis meil olla vaid paar päeva ja leidis endale uue pere, tema asemele tuli aga Kõu õeke, Taarka.
Nüüd on Musta Kiisu lasteaed taas oma nime vääriline, igal sammul on mõni väike must nurrumasin 🙂

Kus on, sinna tuleb

Meie kiisu-lasteaed täienes täna ühe pisikese tegelase võrra, kes üllatuslikult ei olegi must 🙂 Väike Reseeda sai Kassiabist küll kiiresti koju, aga ta toodi pereliikme allergia tõttu praktiliselt järgmisel päeval tagasi. Niisiis otsib väike kolmevärviline kassitüdruk taas kodu.

Musta Kiisu lasteaed

Alates eilsest on meil avatud Musta Kiisu lasteaed. Hetkel on lasteaias kaks musta tegelast, nädala lõpus lisandub veel titt või paar.

Kõu on umbes kahekuune must pikakarvaline kassitüdruk. Enne Kassiabisse tulekut elas lasnamäel ühe parkla juures puiduhunnikus. Hetkel on ta veidi ehmunud, aga sülle saades nurrumootor töötab ja mõne päevaga saab temast kindlasti väike maadeavastaja 🙂

Murzilka on Kõust paar nädalat vanem. Tema sattus Kassiabisse koos enda emme Käpiga, kes samuti kodu otsib. Murzilka on täpselt sellises eas, et tema eest ei jää midagi varjule – uurib tuba ning ronib riiulitele, ajab pallikesi taga, nurrub täiest kõrist ja on igati eeskujulik kassititt.

Pildile on Murzilkat keeruline saada, vaja ju joosta, pai norida ja fotoka rihma taga ajada. Lisaks teavad kõik fotosõbrad kaamera võimekust mustal pinnal fokusseerida. Ainukesed heledamad kohad on pisikesed nööpsilmad, mis algaja jaoks liiga kiiresti asukohta vahetavad 🙂

Mirja kolis

Seoses Mirja kasvava inimlembusega kolis ta Kassiabi suurde hoiukodusse. Seal käib kasse vaatamas rohkem inimesi ja nii on Mirjal võimalus ka kiiremini koju saada.

Mirja edasisest käpakäigust saab lugeda siit blogist.

 

 

 

Nurru-Mirja

Viimastel päevadel on toimunud suur muudatus Mirja suhtumises – see on pigem kõhuga tunda kui näha, aga tema ilme ja olek on muutunud leebeks. Eks ta ikka vahel susiseb mõne äkilisema liigutuse peale, aga tema kõhinast on kadunud veendumus ja hetk hiljem nühib Mirja taas mööda sääri, nurudes pai ja kammimist. Nüüd on ta nimelt aru saanud, et kammiga silitamine on palju mõnusam kui niisama käega, niisiis ongi tema parim sõber lai hari, mille vastu ennast nühkida ja mõnuleda.

Seoses Mirja inimsõbralikkuse kasvuga on temast piltide tegemine jälle raskem, sest maha kükitades on kiisu kohe küsiva näoga kohal. Eile tegin pilte õhtupäikeses ja nii sai ka Mirja veidi roosaka tooni 🙂

Kassi toast mööda minnes on pidevalt kuulda müdinat – neiu mängib oma uue hiirekesega. Neid päris nahast hiiri pole ma poodides enam ammu näinud ja kui nad nüüd ühest pisikesest poest leidsin, ostsin kohe hulgi. Mirja hindab seda ehtsast küülikunahast hiirekest kõrgelt.